Kuidas fotod “aeguvad”?

Fotograafia, nagu ka kõik muud tooted ja teenused meie ümber, on mõjutatud parasjagu liikvel olevatest trendidest. Mõni jääb pikaks ajaks pidama ning mõned kaovad sama kiirelt, kui nad tulid.

Ma leian, et kõige lühema säilivusajaga fotod on üldiselt need, kus fotode töötlemisel kasutatakse sotsiaalmeedias levivaid ja palju populaarsust koguvaid värvifiltreid ja palette.

Mu lemmik näide on must-valge foto, mille 1-2 detaili on väga erksa värviga. Kuigi igal töötlusel on oma koht kuhu ta sobib, siis seda tüüpi töötlus on valdavale osale meist tänaseks tajutav kui veider ja aegunud. Mingil perioodil oli see väga populaarne ja kui kellelgi oli veel “emo”-periood, siis sellised pildid olid kindlasti käepärast.

Kuigi endiselt on olukordi, kus selline töötlus täidab edukalt oma eesmärki, siis üldises pildis sellist töötlust enam naljalt ei kohta. Sellest töötlusstiilist on piisavalt palju aega möödas, et seda esimese “aegunud” näitena kasutada.

Teine ja oluliselt värskem näide ära kulunud trendist on minu arvates türkiissinine taevas (millele vahest lisandub ka pruun/oranž muru/lehed). Kuigi artistlikust perspektiivist võib sellel teatud olukordades hea efekt olla, siis ma julgen väita, et kui kellegi portree- või pulmasessioon seda laadi töötluse sai, siis kui veel täna ei ole neid pilte imelik vaadata/kasutada siis paari aasta pärast juba küll. “Emme, kas taevas oligi seda värvi kui sa noorem olid?”

Selleks, et postitus liiga pikaks ei veniks, siis …

PRUUNID PILDID JA ÜLETÖÖDELDUD NÄOD

Kõigepealt rõhutan, et see ei ole kriitika ühegi fotograafi töötluse ega ka ühegi kliendi eelistuste ja maitse üle, vaid see on minu arusaam sellest, kuidas trendikad töötlused ajale vastu peavad.

Ma olen täiesti veendunud, et kui sa seda pruuni pilti praegu nägid, siis sa tundsid selle töötluse stiili ära, kuna selliseid pilte ringleb sotsiaalmeedias hetkel päris palju. Võibolla mõtlesid ka midagi ridades: “Väga ilus pilt! Mis sellel siis viga on?”

Viga ei olegi ja täna ei vaata me ka sellist töötlust viltu, kuna see on hetkel popp. Fotograafia on kunst ja kõigil on vabad käed läheneda fotodele nii, nagu neile õige tundub. Tähtis on ainult meeles pidada, et ka eelnevad trendid ei olnud veidrad sellel ajal kui need aktiivselt kasutuses olid – imelik on neid vaadata hiljem. 5, 10, 15 aasta pärast. Ning kogu selle jutu mõte on selles, et üks mu põhimõtetest on anda kliendile fotod, mis ei aeguks nii kergelt. Foto, mis ei näe ainult praegu hea välja. Ma üritan vältida olukorda, kus inimene sirvib oma vana (digi-)albumit ja üheks ta esimeseks mõtteks on “Mh, nii veidrad värvid.” ja/või kahtleb kas seda uuesti kuskil kasutada tahab.

Nägude ületöötlemist ei kohta õnneks nii tihti. Selle kasv tekkis koos AI fototöötlus funktsioonidega. Ma arvan, et see kaldub pigem tahtmatute vigade kategooriasse, mitte niivõrd trendi alla. Eriti tugevalt paistab see välja fotodel kus on vähene valgus, aga inimeste hambad ja silma-valged helendavad nagu helkurid. 

Enda fotod ma üritan jätta loomulikud, usutavad ja loodetavasti pika säilivusajaga. Loodus on roheline, mitte pruun. Näod ei ole plastikust ja taevas ei ole türkiissinine. Ilmselgelt teen ma sellegi poolest värvides ja valguses korrektuure, eemaldan vistrikke ja segavaid objekte ning valgendan vajadusel kergelt hambaid – kuid kõik need üritan jätta usutavasse ja loomulikku vahemikku. See on minu arusaam hästi säilivast fotost.

Siia lõppu võrdluseks see sama pulmafoto ühest ilusast Eesti noorpaarist, kuid seekord siis minu käekirjaga. 

On su värvide, töötluse ja stiili eelistus milline tahes – vali välja omale meelepärane fotograaf ja mine pane aeg seisma!