"Sulle on 1 uus sõnum tuleviku Sinult"

Mind intrigeerib noorte ja vanade inimeste vaheline suhtlus. Hästi stereotüüpiliselt teame ühelt poolelt tänitamist, et “Lapsuke, sa ei tea, mis räägid.”, “Kui nii vanaks elad nagu mina, siis õpid.” ja “Tänapäeva noored on hukas.”. Ning teiselt poolt vastupidi, et “Mida see vanaema ka teab. Ta ei oska ju internetigi kasutada.”, “Ma olen iseseisev mees (tervelt 20!) ja vaevalt eelmise sajandi inimene paremini teab, mis mulle hea on.”.

Kuigi need on ainult stereotüübid ja tegelikud suhted ei ole üldse nii kergelt kokku võetavad, siis osaline tõde seal taga on – vanemad inimesed tahavad oma teadmisi edasi anda, et noored samu vigu ei teeks (või vastupidi – et noored õigeid asju teeks). Noored omakorda võtavad neid õpetusi tihtipeale kas tänitamisena või üleoleva suhtumisena. Lõpptulemus on see, et tahetakse küll head – aga kohale see ei pruugi jõuda.

Ma leian, et üks suur põhjus on seal formaat, kuidas õpetusi jagatakse. Noortel tekib kergelt arusaam, et nüüd kus nende keha on kasvanud, jõudu ja jaksu on palju, soolised tunnused on selgelt välja kujunenud, kool on läbi (või varsti saab), võibolla käib juba ka tööl – siis nüüd nad on ka ise piisavalt targad, et õpetusi pole neile vaja. Nad on ju iseseisvad. Seega “õpetamine” kui selline, ei ole alati effektiivne formaat.

Arvan, et palju paremini töötab lugude rääkimine. Need on huvitavad. Seal ei ütle jutustaja mulle, mida ma tegema pean, vaid ta räägib, mis tema tegi, nägi ja tundis, kuhu see lõpuks välja viis ning paneb mind mõtlema, mida ma oleks teisiti teinud. Teiseks – kui me lugusid kuulame, siis me paratamatult samastume loo peategelasega ning samastumise korral tundub õpetus justkui rohkem nagu “meie oma mõte” ja omi mõtteid järgime me hõlpsamalt.

Ehk siis projektil on 2 eesmärki:

1. Elukogenud inimesed saavad vaadata tagasi iseenda minevikule ja tuua välja soovitusi/õpetusi noorematele.
2. Panna noored inimesed mõtlema “Mida saan ma täna teha, et ma endale sellist sõnumit saatma ei peaks?”

Sellest tulenevalt on plaan teha fotoprojekt. Nimi on veel lahtine, kuid olemuselt midagi nagu “Sulle on 1 uus sõnum tuleviku Sinult”.

Fotodel on 60+ inimesed oma koduses keskkonnas ja hoiavad käes väikest musta kriiditahvlit, kus on peale kirjutatud nende enda sõnum 20-aastasele iseendale (Lisan alla ka arvuti poolt genereeritud näite). Kui sul oleks võimalus täna noorele endale üks sõnum saata (ainult 1 lause/mõte), siis mis see oleks?

Sõnumi mõtlemisel keskendu rohkem endale, kui noorte õpetamisele. Mida mina tahaksin endale öelda? Mitte, mida ma peaksin ütlema, et noored sellest kasu saaksid. Liiga tehislik tulemus kaotab oma mõtte. Sõnum ei pea olema ühiselt mõistetav. Kergelt krüptiline või salapärane sõnum on täiesti sobiv. Lisan ka mõned suvalisi eritüüpi näiteid, et mõtteid tekitada:

– “Lõpeta kool ära.”

– “Sa küll alguses kahtled, aga ütle talle ‘Jah’.”

– “Veeda Temaga rohkem aega.”

– “Ära mine sinna üritusele.”

– “Investeeri kohta [A] ja [B].”

Tulemusena tekib kollektsioon sarnase välimusega fotosid raamatu kujul, mille keskmes on inimene, tema sõnum ja sõnumi taustalugu veidi pikemalt – iga sõnum võib tekitada vaatajas mingeid mõtteid ja emotsioone. “Mis ta sellega mõtleb?”, “See tuletab meelde, et peaks vennale külla minema”, jne. Vaatajal/lugejal võiks tekkida vähemalt üks positiivne mõte, mida “tänane Tema” saaks teha, et “tuleviku Tema” ei peaks seda sõnumit üldse saatma.

Tõenäoliselt teen ka digitaalse näituse/postituse veebilehel ja sotsiaalmeedias.

Iga osaleja peab andma enda kirjaliku nõusoleku, et tema fotot kasutatakse näitusel/projektis, fotograafi veebilehel, sotsiaalmeedias jms. Vastasel juhul tekib keeruline olukord, kus pean hakkama fotosid sorteerima ja filtreerima pärast seda kui see on juba avalikustatud.

Blanketid võtan ise pildistamisele kaasa ja saab kohapeal allkirjastada. Pole vaja digitaalselt (kuid soovikorral võimalik).

Tegu on ilma rahastuseta projektiga. Eesmärk on leida inimesed, kes ise sooviksid midagi edasi anda. Vastaval juhul võib sihtgrupp sattuda liiga tehislik.

Projektis osaleja saab aga see-eest soovikorral endast värskeid portree fotosid. Iga osalejaga on arvestatud ~15min pildistamist, mis ole projektiga seotud ning need pildid jäävad osaleja enda kasutada.